Tšehhide ja slovakkide sametrevolutsioon
25. veebruar 1948 – algab kompartei ainuvõim Tšehhoslovakkias.
1968 – Praha kevad, katse kehtestada „inimnäoline sotsialism“, mille Moskva veriselt maha surub.
17. november 1989 – miilits ajab vägivaldselt laiali üliõpilaste rahumeelse meeleavalduse Prahas, vallandades protestide ja massistreikide laine.
28. november 1989 – kompartei loobub võimust.
On väidetud, et 1989. aastal toimus esimene revolutsioon ajaloos, mida juhtisid intellektuaalid. Tšehhoslovakkia on hea näide haritlaste juhtivast rollist. Seal tõusis opositsiooni kroonimata kuningaks, sametise revolutsiooni sümboliks näitekirjanik Václav Havel.
Olukord Tšehhoslovakkias pärast 1968. aasta Praha kevade relvastatud mahasurumist oli sarnane olukorraga SDV-s. Kompartei diktatuur oli karm. Nn normaliseerumise perioodil ei vaevunud valitsejad enam teesklemagi, et rahvas neid toetab. Protestiavaldused suruti karmilt maha, opositsionäärid vangistati.
Tõuke dissidentluse tõusule andsid 1975. aasta Helsingi kokkulepped, millega Moskva kirjutas alla kohustusele austada inimõigusi NSV Liidus. Loomulikult ei olnud Kremli liidritel mingit kavatsust seda teha, kuid allkiri rahvusvahelisel lepingul andis dissidentidele ja lääneriikidele võimaluse kommuniste kritiseerida. Prahas kerkis esile Haveli juhitud „Harta 77“, mis oli lõdvalt organiseeritud haritlaste rühmitus. Eesmärgiks oli ületada rahva küüniline ükskõiksus poliitika vastu. Kuid diktatuurirežiim oli nii kõikvõimas, et opositsionäärid olid enam tuntud välismaal kui kodumaal. Haveli „Harta 77“ suutis koguda vaid mõnituhat allkirja 15-miljonilise elanikkonnaga riigis.
Olukord muutus järsult 1989. aastal. Tšehhi kommunistid kiitsid Gorbatšovi uutmist, kuid tegudeni ei jõudnud. Praha kevadest rääkimine oli tabu. Esimesed valitsusvastased meeleavaldused leidsid aset aastatel 1988 ja 1989, kuid miilits ajas need laiali. Oluline oli siiski, et kodanikud julgesid nüüd oma meelsust näidata. Protesteeriti, kui Havel pandi jaanuaris 1989 järjekordselt vangi; valitsus vabastaski ta juba maikuus.
Režiimi kokkuvarisemine tuli ootamatult ja kiiresti. 17. novembril said üliõpilased loa rahumeelseks meeleavalduseks (mälestati ühte natside ohvrit). Kui aga üliõpilased hakkasid hüüdma antikommunistlikke loosungeid, ründas miilits ning peksis üksikuid noori. Seejärel levitasid jõustruktuurid millegipärast kuuldust, nagu oleks üks tudengitest tapetud. Järgmise 24 tunni jooksul tuli kümneid tuhandeid üliõpilasi tänavatele. Nüüd miilits vahele ei astunud.
19. novembril 1989 naasis Prahasse Vaclav Havel ja seadis end koos mõttekaaslastega sisse Praha teatrisse. Mõttekaaslastega kutsus ta kokku kodanike foorumi, mis muutus varivalitsuseks. Parteijuhid astusid tagasi 24. novembril. Järgmisel päeval kogunes pool miljonit inimest Letná parki, et avaldada toetust Havelile. 28. detsembril valis kommunistlik parlament Haveli presidendiks. Sametine revolutsioon oli õnnestunud kiiresti ja valutult.
